Sõidan läbi Eestimaa ja kuhu ma ka ei vaataks, igal pool on langetatud metsad, turritavad kännujuurikad ja segamini oksarisu. Lageraiesmikke on juba nii palju, et raske on leida silmale ilupakkuvat ühtlast ja kaunist metsajoont. Ma ei saa jätta möönimata, et iga raiesmiku nägemine tõmbab tüki minu südamest, hing jääb haigeks ja südamesse jääb valu.

Metsa ja inimese vahel on väga tugev side. Kaob mets, kaob inimese kontakt hingega. Kaob mets, kaob ka elu. Vajad tõestust? Tõde on alati ülimalt lihtne. Mida me tavaliselt teeme, kui oleme vihased, ärritunud, väsinud või halvas tujus? Läheme jalutama – metsa, mereäärde, parki, kuhugi looduse lähedusse, sest loodus taastab kiiresti meie esialgse harmoonia ja tasakaalu. Saame tagasi oma hingerahu ja kontakti oma hingega. Taastub energia ja tulevad uued värsked edasijuhendavad mõtted. Puud ei kakle omavahel, puud ei ütle üksteisele halbu sõnu, nad ei nõua, ei püüdle, ei rüsele, nad lihtsalt on oma loomulikus kasvamises ja olemises kooskõlas loodusrütmidega. Seetõttu on metsas alati harmoonia ja tasakaal. Hetkeolemise  rabav ilu ja võlu.

Mets on seotud hingamisega, sealt saame omale vajaliku hapniku, värske ja puhta õhu kopsudesse ja rakkudesse. Hingamine tuleb taas samast sõnatüvest “hing”. Ühtlase ja harmoonilise hingamisega, mis on varustatud värske õhuga, taastub inimene kiiresti. Rahu tuleb tagasi. Kontakt hingega taastub.

Miks metsad kaovad? Sest meil on vaja saada viie rikkama riigi hulka! Me peame ju rikastuma. Aga kas me ei rikastu mitte just metsas? Sealt saame vajaliku toidu, peavarju ja harmoonia. Me ei pea tootma ülearu, me ei pea viima oma metsa Eestist välja, sinna kus mets on muuseumi eksponaat. Mets on meie kultuuri peamine märksõna. Mõnda aega me veel oleme see kandike maailmas, kus on loodust ja metsa hingestumiseks, aga me oleme väga lähedal selle kõige kadumisele.

Kõik on peegel. Lõhutud metsad näitavad lõhutuid hingi, prügistatud loodus näitab prügistatud sisemaailma, valitsev valitsus on meie enda nägu, meie enda valitud…..

Kui soovime midagi muuta, siis tuleb see muuta eneses. Soovime rahu, tuleb meil endal rahuks saada, soovime armastust tuleb meil armastuseks saada, soovime küllust tuleb meil külluseks saada, soovime puhtust tuleb puhtuseks saada jne. Mitte soovida rahu, armastust, küllust, puhtust, vaid tuleb ise selleks saada.  🙂

Olen see, kes ma olen….olen see, mida ma mõtlen…. olen see, mida ma söön.

Olen valgus, olen armastus, olen rahu ja tasakaal! 🙂