Elu on läinud pööraselt huvitavaks. Sellest hetkest peale, kui otsustasin, et pühendan oma elu keha, hinge ja vaimu puhastamise teemale – õppimisele, kogemisele, praktiseerimisele ja nende teadmiste edasi andmisele, on elu mulle hakanud näitama puhastumise mooduseid erinevate nurkade alt.

Selle aasta aprillist hakkasin käima Põlistarkuste ja rahvaravi kooli “Praktilise taimeravi ja ravimtaimede” kursusel, mille raames saime augusti moodulil muude huvitavate ravitoodete kõrval õpitud ka, kuidas teha keha turgutavat kehakoorijat. Aga mitte ainult, sama päeva õhtul saime omatehtud kehakoorijat kasutada saunas koos põneva tutvustusega suitsusauna kombestikust. Saime põhjalikult kuulda, kuidas on aastasadu Haanajamaal tehtud suitsusauna ja mis on olnud suitsusauna tegemise tegelik eesmärk. Soovitan kõigil seda kogeda, kes tõesti huvituvad mitmekülgsest ja sügavmõttelisest keha, hinge ja vaimu puhastumisest. Suitsusauna tavast rääkis meile noor ja kaunis saunanaine Kairi Aaspere.

Foto: Kaia-Kaire Hunt, taimeravi grupist 2019

Kairi on õppinud suitsusauna kombestikku Mooska talu vägeva saunanaise Eda Veeroja käe all. Haanjamaa saunanaisel ja saunamehel pidavat olema nii palju tööd, et olla vaja välja koolitada uusi abikäsi. Noorelt saunanaiselt kuulsime, mida sauna tegemine tegelikult tähendab.

Saunad ehitati pööriskohtadele, kus oli võimalik saada kontakti esivanemate hingedega, et saada nendelt abi ja juhatust. Saunad olid kohad, kus kohtusid kaks ilma – siinne ilm ja sealne ilm. Esivanemate hinged pidavat saama liikuda ainult vettpidi (aur, vesi), mis on ka põhjuseks, miks just saunu kasutati esivanematega suhtlemiseks.

Kuumaks köetud saunas tehti kõiki tähtsaid toimetusi – suheldi esivanematega, tervendati ihu ja hinge, võeti vastu sünde ja pesti surnuid. Sauna kasutati isegi külmalt, et olla kuskil oma mõtetega ja ei saa salata, see oli koht, kus tehti ka lapsi.

Suitsusauna ettevalmistused

Sauna rituaali esimesteks toimetusteks on alati viha tegemine ja sauna kütmine. Saunavihta saab tehta taimedest, mis parasjagu kõnetab ja tulla tahab – kaseokstest, pärnaokstest, tammeokstest, piparmündiokstest, harilikust pujust, nõgese vartest, mis aga tulla tahab. Koirohust või pujust tehtud vitsake aitab kaasa meeleseisundi muutmisele. Viha tegemisel on hea sisse sõnada ka taotlusi, millist oodatud mõju soovitakse saada – näiteks vabaneda mõnest vaevast, haigusest või murest.

Foto: internetist

Suitsusauna mõte on ka lõpetamine. Saunas saab lahti lasta kõigest, millest kinni hoitud. Teha olukordadega lõpparve. Näiteks kui on lahku mindud, siis jätta see peatükk alatiseks selja taha, et minna eluga edasi. Või teha lõpparve ennast ammendanud tööga või kui keegi on surnud, siis pidada vajalikud kõnelused ja seejärel läinud hingest lahti lasta.

Sauna köetakse 5-8 tundi, tavaliselt lepahalgudega, vahest ka kasehalgudega. Kuum suits teeb õhu mikroobidest puhtaks, suitsusauna kuum õhk on aga tervendav. Kui kütmisega on valmis saadud, saun tuulutatakse, kerisele visatakse sahmakas vett, et karm välja peletada. Suitsuauk suletakse peale esimesi leile. Tiigist saadakse pehme pesuvesi ja sealsamas saavad saunalised ka oma kuuma ihu jahutada, talvel on tiigijääs tavaliselt turvaline auk. Õiges suitsusaunas ei kasutata kunagi elektrit. Kerisekivid tuuakse võimalusel mererannast, sest usutakse kividesse talletunud meresoolade pikaajalisse eraldumisse kütmise ja leili viskamise käigus.

Suitsusaunas käik

Austus koha suhtes on sauna sisenedes hea tava tervitada: Tere, tere Saunakene! Saunas käigu ajal lausutakse või lauldakse tervendavaid loitse. Tulgu, tulgu kõik, kes saavad! Nii kutsutakse esivanemaid appi.

Esimest higi kutsutakse vaevahigiks ja see pestakse alati maha sooja veega. Ei hüpata külma tiiki, mis higi kinni võtab. Vaevahigi mahapesemisega jäetakse maha kõik halb. Järgmiseks etapiks on soolaga keha sissehõõrumine. Juurde lauldakse: “Sool, sool kaitse mind nii väljast kui seest, kõige kurja eest!”. Peale soolatamist võib minna tiiki end jahutama. Ka mee, liiva, savi ja isetehtud kehakoorjaga saab end sisse võida, vana nahka maha koorida, vereringet turgutada, energia käima lükata, lümfe ergutada.

Kehakoorijat ei ole üldse keeruline teha. Paas ehk koorivateks materjalideks võivad olla suhkur, sool, kohv, kaer, marjajahud, mesi, savi, peen liiv kogusena 150 mg, siduvat ainet e. taimeõli 30 ml, kuhu võib lisada uhmriga peeneks jahvatatud ravimtaimi. (Sellest kogusest saab väikse purgitäie koorijat). Kõik kokku segada, purki panna ja ongi valmis. Taimed ja taimeõlid võib valida vastavalt sellele, millist mõju kehakoorija võiks ihule ja hingele anda nt kas põletikuvastast saialille, rahustavat lavendlit või väsimuse vastast ja ergutavat raudrohtu. Suhkur ja kohv on rohkem energia andmiseks, sool põletike eemaldamiseks, savi ja mesi tervendamiseks.

Foto: Agnes Laine

Vihtlemise viis

Saunalised saavad esmalt vihelda ennast enda tehtud vihtadega. Vihtlemisel alustatakse jalgadest, naised vasakust jalast ja mehed paremast jalast. Kui viheldakse teineteist, siis pikaliolija pea on alati ukse poole. Kui jalatallad on külmad, siis kallatakse talla keskele sooja vett. Seejärel hakkab vihtleja vihaga alla tooma viheldavale sooja õhku. Vihtlemist tehakse rütmiliselt ja ei pea üldse tegema tugevalt. Tugevalt võib teha kõva treeningu tagajärjel piimhapet täis lihastele. Ühte piirkonda võib läbi vihelda näiteks kolmel korral ja seejärel edasi liikuda. Kui mingid kohad valutavad või on haiged, siis selle koha peal võib hoida vihta. Vihad hoitakse üldsiselt kuivad. Veest lastakse läbi vaid vihad, millele on lisatud nõgesed. Saunalised soovivad üksteisele peale vihtlemist head, öeldes: “Ole terve!” Vastu soovides öeldakse: “Ole terve ise ka!” Kunagi ei öelda aitäh.

Saunas käigu ajal pidada meeles tänulikkust. Olla tänulik kõige eest – tänada keha – südant, käsi, varbaid jne, tänada saunategijat, sauna ja esivanemaid. Olla päriselt kõige eest tänulik.

Sauna lõpetamisel lahkutakse saunast selg ees ja öeldakse: “Aitüma saunakene ja kõik, kes siia jäävad!”.

Ei saa kohe jätmata panna siia lõpetuseks õnnetoova vaskussi pildi,  mida me teel Süvahavva Loodustallu minnes nägime! Vaskussi nägemine jättis kogu päevaks äärmiselt hea ja sooja tunde sisse. 🙂 Tänan Maaema kogu rikkuse eest, mida Sa meile neil kolmel päeval ilmutasid! 🙂 Aitäh Põlistarkuste ja rahvaravi kooli asutajale Kaia-Kairele, et ta selliseid õppimisvõimalusi ja retki pakub. Aitäh Annika Liivakule ja kõigile teistele juhendajatele, kes meile taimetarkusi õpetavad. 🙂

Foto: Kaia-Kaire Hunt, taimeravi grupist 2019

Olge õnnistatud! 🙂

Agnes