Raskepäraste mõtete ja tunnete asendamine kergusega

Kas mõtled vahel, millised on sinu esimesed hommikused mõtted? Kas optimistlikud, innustunud ja lootusrikkad uue päeva ees või negatiivsed ja raskepärased kohustuste ees? Kas sinu elu keerleb igapäevaselt tüütute kohustuste ümber või mõtetega, mida vahvat ja toredat täna ellu viia?

Olete mõelnud, et kui me ise ärkame hommikuti raskustundega, mitte sära ja vaimustusega, siis ka lapsed võtavad sama malli üle? On ju loogiline, et kui emale ja isale on elu raske, siis laps võtab selle mustri omaks, sest ta ei näe kergust ja rõõmu vanemate silmis ja tegevustes? Kui palju on neid päevi sinu elus, kui sa ärkad rõõmuga?

Minu elu ei ole sugugi raske enam, aga ma märkan endiselt, et tõusen raskustundega kohustuste ja tegevuste ees. Ma teadvustan, et mina kasvasin peres, kus elu oli kannatus ja kohustused koormavad. Kasvasin raskuse väljas. Ma annan endale aru, et minu ema elu oligi  raske kasvatades kolme last üksi ilma kaasa ja suguvõsa toetuseta, aga see ei tähenda, et minu elu selline on, aga ma kannan seda vastutuseraskust endaga ikka veel kaasas. Tegemist on aastakümnetega väljakujunenud mõtetega ja energeetiliselt on see väljas tugevalt sees. Mulle meeldib ütlus: “Tänased mõtted on minu tulevik”. Kas ma tahan elada homme rõõmus või raskuses?

Mida teha?

 Muudan mõttemustrit. Raskepärasuse asendan kergusega. Ma tõusen nüüd rõõmsate mõtetega. Loon hommikul silmad lahti tehes teadlikult häid ja rõõmsaid mõtteid, näiteks teen täna midagi toredat enda, kaasa ja laste jaoks. Mõttetööd tehes toon kerguse ka tunnetesse e. raskustunde asendan kergusega. Kui võtta eesmärgiks, et 30 päeva tõusen kergete mõtetega, siis see annab tulemusi.  Mõne ajapärast teen uue 30. päevase kerguse ja helguse kuuri…. kuni harjumus kinnistub täielikult. 🙂