Sellest kuidas Pilates arendab keha ühtlaselt ja süsteemselt rääbib meile pilatesemeetodi Eestisse tooja Pilatese stuudio “True Pilates Estonia” omanik ja treener Britt Kalbus
Artikkel ilmus ajakirjas Sport augustikuu numbris. Tekst-Agnes Laine
Pilatese teke ja ajalugu
Kogu keha treeningsüsteemi Pilatese loojaks on Saksamaal (1883-1967) sündinud mees Joseph H. Pilates. Oma treeningsüsteemile nime andnud mees jõudis oma elutööni läbi isiklike raskuste. Tihti haige ja kehalisest kasvatusest vabastatuna kannatas Joseph Pilates mitmesuguste haiguste nagu kehvveresuse, astma, rahhiidi ja erinevate liigesepõletike käes. Tervisega hädas olnud nooruk pühendas kogu oma edaspidise elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Pisiku ja eelsoodumuse selleks sai ta oma spordi taustaga vanamatelt. Poisi isa oli elukutseline sportvõimleja ja ema füsioterapeut, mida selajal küll nii ei nimetatud, aga kes hooldas tippsportlasi kasutades selleks erinevaid võimlemistehnikaid, et vältida treeningutel vigastusi.
Juba lapsena uuris ja katsetas J. Pilates enda peal erinevaid treeningkavasid – kulturismi, gümnastikat, joogat, kung-fu’d – olles 14-aastaselt juba sedavõrd heas vormis, et poseeris anatoomiliste kaartide joonistajatele. Pilates leidis, et kui organism suudab ise oma haavad kinni kasvatada, siis suudab keha õige tegutsemise korral taastada ning tervendada ka siseorganites, lihastes ja liigestes tekkinud vigastusi. Ideest haaratud asus ta pühendunult uurima kõike, mis puudutas inimese samuti loomade anatoomiat ja füsioloogiat. Joseph Pilatese terane ja vahetu mõistus nägi juba siis ette, milleni võib viia „moodne” kodus, koolis, tööl istuv eluviis. Inimese kogu organism areneb ja töötab läbi liikumise, millekes on vaja, et inimene end pidevalt liigutaks. Veri, lümf, lihas, luu, kude, organ, rakk – kõik süsteemid kehas toimivad läbi liikumise. Keha juures on ääretult tähtis ühtlaselt arenenud lihaskond, mis hoiab rühi sirge ja siseorganid omal kohal. Vastupidine liikumatu eluviis loob nõrga lihaskonna, vale kehahoiaku, häirunud organsüsteemid, mis on soodne keskkond erinevate haiguste tekkele. Sellest ajendatuna hakkas Pilates välja töötama ainulaadset harjutuste kava ja uurima erinevate treeningvahendite kasutegureid, mille põhjal ta hiljem arendas välja omaenda kordumatud treeningmasinad. Pühendunud revolutsionäär oli kindel ning tõestas, et kui keha rühis või muus süsteemis tekib probleem, siis saab seda õige tegutsemisega taastada.
Kodumaal oma meetodiga alustanud jätkas ta tööd Suurbritannias. Esimese maailmasõja puhkedes võeti J. Pilates koos teiste sakslastega vahi alla ning paigutati vangilaagrisse. Laagris viibides õpetas ta teistele vangidele kehalisi harjutusi ning nimetas oma treeningmeetodit „kontroloogiaks” – tänu harjutustele olid vangid hea tervise juures ja suutsid üle elada gripiepideemia, milles hukkus 1918. aastal tuhandeid inimesi. Seda aega saab ühtlasi lugeda pilatese-tehnika sünnihetkeks.
Peale sõda naases mees Saksamaale tagasi, kus talle tehti ettepanek treenida sõjaväelasi. Oma kodumaas pettununa lahkus ta Saksamaalt ning asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Seal kohtas ta oma tulevast naist ja äripartnerit Clarat, kellega koos nad rajasid Now Yorki oma treeningstuudio. Seal jätkas J. Pilates oma treeningmeetodi väljatöötamist, mida tänapäeval tuntakse pilatese-meetodina.
Pilates on keha ühtlaselt ja süsteemselt arendav tervisesport
Maailmas on enamus spordialasid keskendunud saavutustele – kuidas saada võimalikult kiiremaks, tugevamaks ja osavamaks. Pilates on aga tervisesport, mille eesmärgiks on treenida inimese keha võimalikult süsteemselt ning ühtlaselt, arvestades inimese terviklikku anatoomiat. Töötanud läbi virnade viisi materjale ning kõiki harjutusi enda peal läbi proovinuna lõi Pilates spetsiaalsed harjutuste seeriad, mis treenivad kogu keha kõiki lihasgruppe sh nii süva kui pindmiste lihaste tööd arvestavalt. Seetõttu sobib ala suurepäraselt nii noortele kui vanadele. Kui öeldakse, et alla 18 aastased ei tohi veel väljaarenemata lihaskondi kasvatada, siis Pilates oma mitmekülgse ja lihaseid ühtlaselt arendava ning toonusesse viiva loomuga sobib ideealselt nii lastele kui teismelistele, rääkimata täiskasvanutest kuni pensionärideni välja. Pilatese treeningkaval on nii probleeme ennetav kui tekkinud tasakaalutusi korrigeeriv toime. Tähtis on anda oma kehale tugev lihaskonna alusbaas ning sirge rüht, mis hoiaks ära vigastusi ja annab hea välimuse. Sellelt pinnalt on hea teha mis iganes muud spordiala või lihtsalt hoida oma tervis korras ning toonuses.
Tänapäeva sagedasemad füüsiliste probleemide allikad
Noorte puhul on sportimisel probleemiks liigavarajane sptesialiseerumine. Suur oht düsbalansi tekkele on just ühekülgsete alade puhul nagu tennis, golf, odavise, kettaheide e aladel, kus tehakse ühtesid ja samu korduvaid liigutusi. Mõlemad kehapooled ei saa võrdset koormust ning ühe kehapoole lihas kas tõmbub liigselt kokku või vastupidi venib välja. Näiteks jõusaalis treenitakse kõhulihaseid, aga seljalihased jäetakse treenimata, mis põhjustab hilisemaid alaseljavalusid, kuna tugevad kõhulihased tõmbavad keha ettepoole. Suur probleem on selles, et keha ei arendata ühtlaselt ja teadlikult. Treenitakse nn edevaid lihaseid, aga muu jäetakse unarusse, mis loovad hiljem mitmesuguseid vigastusi.
Suurim probleem tänapäeval on siiski istuv eluviis. Juba väga noortel lastel esineb skolioosi, mis on rühiprobleem selgroo muundumistega. Lapsed ei liigu piisavalt. Puudel ronimised, luure, noole, kulli, keksu ja hüppenöörimängud on jäänud justkui nõukogude aegsete laste pärusmaaks. See loob tingimused, kus lihased ei saa ühtlast koormust ning välja areneda õigesti. Lihaste düsbalanss ehk tasakaalutus on üks kõige sagedamini esinev tugi-liikumiselundkonna vaevuste põhjustaja. Võib öelda, et kõik saab alguse tallavõlvist. Kui tallavõlv vajub ära kas ühele või teisele poole, siis sealt hakkavad nihkumised pahkluudes kuni lausa kaelalihasteni välja, rääkimata põlve ja puusaliigestest. Keha on ülesehitatud nagu spiraal – kõik on omavahel seotud. Jalalabad sh tallavõlvid on keha alustala, millele toetub keha iga päev. Tugevad ja hästi väljaarenenud võlvid peaks olema meie kõige kandvam ja tugevam osa kehas.
Pilates käivitab kõik kehafunktsioonid
Pilates annab tervise läbi kõikide funktsioonide käivitamise. Näiteks parandavad harjutused vereringet ja tugevdavad kopsulihaseid, mistõttu mõjub Pilates tervendavalt astmaatikutele. Aktiivne ent sujuv treening tõstab tervise vastupanuvõimet haigustele – immuunsüsteem tugevneb. Inimese keha keskme (nn jõujaama) tugevdamine, mis on meie emotsioonide asupaik suurendab serontoniini e. õnnehormoonitaset. Sellega alaneb stress, vähenevad pingeid ning suureneb energiatase. Pilates hoiab lihased elastsetena ja tugevatena, liigesed terved ja liikuvatena, selgroo tugeva ja painduvana, annab parema koordinatsiooni, tasakaalu ja keskendumisvõime ning mis kõige tähtsam tänapäeva kiires maailmas oskuse lõdvestuda.
Pilatese harjutuste sooritamise viis
Pilatese harjutuste sooritamisel on oluline keskendunud ja teadlik kohalolu, professionaalse instruktori kuulamine, et sooritada harjutus võimalikult täpselt – mõtled, mida tegema hakkad, aktiveerid tugilihased e. nn jõujaama (kõhulihased, alaselja, tuharad), mis on kõikide harjutuste puhul võtmeküsimuseks ning seejärel sooritad harjutuse. Harjutuse sooritusel tehakse kõike üheaegselt ja rütmis – venitad, pingutad, hingad. Pilates on nagu tai chi – kõik toimub sujuvalt – liikudes ühelt harjutuste seerialt teisele, et kõik lihased saaksid ühtlaselt koormust. Selleks, et olla Pilateses võimalikult efektiivne, tuleb hästi hallata oma keha süvalihaseid ja keha jõujaama. Pilatesega saab treenida lihasjõudu ja venitust, mis loob vastupidava lihase. Treenitud (lihasjõud saavutatakse pingutusega) ja parajalt elastne (saavutatakse venitusega) lihas on kõige parem. Lihase eesärk on olla nagu kumm – olla toonuses, hoida kogu skeletti ja organeid omal koha.
Pilates on jõu, tugevuse, painduvuse ja suurenenud energia saavutamine läbi teadliku treeningu. Oluline on märkida, et Pilates ei ole seotud ühegi vaimse praktikaga. Treeningu keerulisust ei tasu karta, sest kõike juhendab treener, kes on kogu aeg kõrval, jälgib ja aitab. Pilatese jaoks sobiv riietus on liibuv, et võimalikult hästi näha oma lihaseid ja liigutusi ning jalga puhtad sokid. Treeninguks sobiv sagedus on 3-4 korda nädalas, kuid selle võimaluse puudusel annab toonuse ka 2 päevane treening nädalas.
Britt Kalbus on Pilatese stuudio True Pilates Estonia omanik ja treener ning Pilatese Eestisse tooja. Ettevõtlik naine on Joseph H. Pilatese pärandi edasikandja Romana Kryzanowska õpilane, kes omakorda on ainus Joseph Pilatese õpilane, kellele tehnika looja andis õiguse koolitada pilatese originaaltehnika meistreid. Britt jõudis alani samuti nagu Joseph Pilateski läbi isikliku raskuse. Nimelt rebestas naine balletikooli tunnis oma mõlema puusa lihased, mis vajasid taastamist. Pilatesest abisaanuna süvenes tema usk ja tahe pühenduda pilatese-tehnikale. Maksimalistina otsustas ta seda teha algallikale kõige lähemal – Joseph H. Pilatese õpilase ja tema pärandi edasikandja Romana Kryzanowska stuudiotes. Sealt algas tema elukestev õpe Pilatese meetodi õpilase ja treenerina. Nimelt on Britt veendunud, et kui midagi teha, siis teha seda korralikult järgides Piletese looja põhjalikke ja mitmekülgseid teadmisi. Ta on ala õppinud juba üle 12 aasta ning jätkab jätkukoolitustega, et säilitada meistristaatus, et minna oma suurte plaanidega edasi hakates koostöös New Yorgi stuudiotega koolitama pilatese treenereid.
Britt Kalbuse eneseteadlik kujunemistee algas juba väga noorena, kui ta käis keskharidust ning kolledži skulptuuri ja teatrikunsti eriala omandamas Inglismaal. Teadmata siis veel midagi tulevasest treeneri elukutsest armastas ta tunnis iseäranis joonistada anatoomiliselt inimese jäsemeid ja lihaseid. Elu justkui vormis noort naist samm sammult ette tulevaseks tööks. Teda vaimustas koolis konseptuaalne teater ja tants. Kunst, mille olemust iseloomustab sügav vaimne väärtus, mis kutsub vaatajaid olulistel teemadel endaga kaasa mõtlema ja dialoogi pidama. Sellist sügavat konseptuaalset maailmapilti kannab naine ka endas, mis määrab tema saatust ja kulgu. Kolledži kõrvalt läks Britt õppima lisaks balletti Balleti Tantsu Akadeemiasse, et olla kehaliselt treenitud. Oma haridustee Inglismaal lõpetanud naases naine Eestisse, kus ta aga balleti tundidega jätkas. Siin kahjuks rebestas ta õnnetult oma puusa lihased, millele ta esialgu ei osanud kohest tähelepanu pöörata. Vaatamata piinale tantsis naine valu trotsides edasi. Aastal 2000 astus südikas naine sisse Tallinna Ülikooli (endine Peda) koreograafia erialale. Ent teisel kursusel otsustas ta kolida Pariisi, et seal professionaalsete koreograafide käel erinevaid tantse õppida. Tema puusa valu ja piina märgates soovitas üks sealsetest õpetajatest tal minna Pilatessesse, kus algas Britt Kalbuse teekond selleni, kus ta tänase päeva seisuga on.