Esimesed märgid minu tulevasest elukutsest ilmnesid 18-aastaselt, kui mu kätte sattus märgilise tähtsusega raamat „Hirmud”. Mäletan kuidas hinge kinni pidades otsisin rida rea järel vastust ema haigusele, justkui teades, et sellest raamatust ma selle leian. Vastus tuli esmakordse avastuse ja sügava taipamisena, et haigused on seotud elusündmuste, elus kogetud valu ja hirmudega. Sellest hetkest pääses valla mu eluline ja tööalane kirg.

Vahepeal tulid ülikooliaastad, mis hoidsid mind aastaid hingeteemast eemal. Ma lihtsalt keelasin endale, et enne ei võta ühtegi vaimset kirjandust kätte kuni ülikool on läbi. Nii juhtuski, et alles 2007. aastal tulin tagasi oma kutsumuse teele asudes ahnelt neelama kirjandust ja väisama koolitusi, mis andsid vastuseid mu tuhandele elulisele küsimusele. Küsimusele „Kuidas elada?” mida kahjuks ei õpetatud ei kodus ega koolis. Peale ema said minu suurteks õpetajateks lapsed, kes haigestusid tihti mitmesugustesse kurguhaigustesse. Teades juba üldjoontes haiguse ja tunnete seostest sain aru, et kurguhaigused tulenevad suhtlemisprobleemidest. Me kaasaga ei suutnud kuidagi oma hingel olevaid asju räägitud ja kõik väljaütlemata sõnad ja pisarad kogunesid energeetilise blokeeringuna kurgupiirkonda, mis  väljendusid laste kõrihaigustes. Kuna aga väiksed lapsed on ema energiatega tihedalt seotud, siis võtavad nad kõik ema-isa vahelised pinged endasse, justkui öeldes, palun lahendage oma probleemid ja armastage üksteist. Need väiksed puhtad armsad olevused ei suuda kannatada harmooniast valjas olevaid olukordi ja tulevad appi oma haigustega tasakaalustama ja puhastama vanemate vahelisi pingeid, samuti õpetama. Nii nagu loodus puhastab end tormide, tulekahjude ja uputustega nii puhastavad lapsed koduõhustikku haigustega. Lapsed on meie kõikide olukordade otsesed peegeldajad. Kui vanemad on armastuse ja rahu energias, siis on seda ka lapsed, kui vanemad on stressis ja väsinud, siis väljendavad seda ka lapsed. Sellest ajast peale hakkasin üha aktiivsemalt esitama küsimusi ja otsima lahendusi nii suhete kohta iseendaga, mehega, lastega, kõige ja kõigi kohta, mis tekitasid ja tekitavad minus pingeid ja takistavad olemast õnnelik.

Elades oma igapäevast elu ja analüüsides lõputult oma suhteid suunas elu mind sirgjooneliselt ja selgelt tegelema tervendamisega. Üsna peagi peale ülikooli tuli teadmine, et minu ülesandeks on tegeleda inimese tervise ja  terviklikkusega. Inimese keha ei ole eraldi hingest ja vaimust. Kõik on omavahel seotud. Kui hing on haige, siis on ka keha haige. Parima ülevaate hinge ja keha omavahelisest seostest on andnud mulle aga iidne õpetus tšakratest.  Õpetus, mis räägib energiatest, energiakehadest, energiakeskustest ja nende omavahelistest seostest ja seosest füüsilise kehaga. Minu jaoks on ühtviisi oluline ja reaalne nii nähtamatu vaimne maailm, kui ka nähtav füüsiline  maailm. Neid ei saa teineteisest kuidagi eraldada. Igal pool on tasakaal ja duaalsus – mees-naine, nähtav-nähtamatu,  päev-öö, terve-katki jne. Huvi nähtamatu, aga ometi tajutava vaimse maailma vastu on mind viinud ingelliku reiki ja energeetilise tervendamise juurde. Tean, et kui terveneb hing, siis terveneb ka keha. Armastan ja imetlen tööd, mida teen selle tohutu potentsiaali ja ilu tõttu.

Medicine is a Science, but Healing is an Art.

Science is from the Mind, Art is from the Heart.

Armastusega Agnes