Ma armastan ingelliku reiki tööd. Sõnumid, mis läbi seansi tulevad on alati avardavad. Minu juurde jõuavad inimesed, kes on valmis astuma oma kõrgemasse ja teadlikumasse väesse. Reiki ei ole probleemide äravõtmise koht. Reiki on võimalus saada ühendus oma väega, oma teadlikkusega, näha nn suuremat pilti.
Näiteks eile tuli selline teadmine: ei saa panna inimest ennast armastama, ilma teadlikkuse ja tegudeta. On vaja, et inimene saaks kõige pealt teada, millises aspektis ta ennast ei armasta. Kui elu seisab ja enesetunne on halb, siis järelikult teeb inimene midagi enese vastu. Näiteks, ta kas ei tee selliseid tegusid, mis teda paneb ennast hästi tundma, või ta ei tee tööd, mis on ta hinge eesmärkidega kooskõlas, või teeb tööd nii palju, et ei märka, et keha vajab ka muid tegusid nt looduses liikumist.
Jalutamine rohelisuses ja kuldse päikese valguses valab inimese üle uue eluenergiaga. Ta saab puhastavaid valgusenergiaid ja uusi inspireerivaid mõtteid. Lindude laul korrastab inimese DNA-d ja energeetikat, tuul viib kaasa vana ja toob alati uut, veeaur vihma või kose näol aitab keha väljasid puhastada, lahti võtta ja uuenenud korrastunud kujul kokku panna ja palju muud. Loodus on kõikvõimas.
Enesearmastamine on enesele oma vajaduste teadvustamine ja lubamine.
Praegusel ajal oleme siia sündinud õppima ennast uuesti armastama, saama kontakti oma tõelise väega, saama oma elu valitsejateks ja suunajateks. See tähendab saama väga konkreetselt selgeks, mis on enesearmastus. Kui ma alguses ütlesin, et reiki seanss ei saa panna inimest ennast armastama, siis ma mõtlen siin seda, et inimene peab kõige pealt saama teadlikuks, mis teeb teda üldse õnnelikuks. Ilma teadlikkuseta on küll tore õnnelik olla, aga jääb sõltuvaks teistest, sest puudub teadmine, kuidas ennast õnnes hoida.
Seejärel peab ta selgeks saama, kuidas ja mis viisil ta saab ennast ise õnnelikuks teha. Ta peab saama nii teadlikuks, et ta oskab ennast igapäevaselt hoida õnne ja rahulolu seisundis. Tasakaalus püsima, ilma kõikumata suurte äärmuste vahel, mis on väga kurnavad, aga siiski vajalikud ja õpetlikud, sest ilma äärmusi tundmata on raske püsida keskteljel e. tasakaalus. Elu nügib nii kaua meid nendes äärmustes, kuni me vaikselt, aga väga teadlikult jõuame keskele, kuni me oleme omandanud enesemeisterlikkuse e. oskuse püsida püsivalt õnne ja rahulolu seisundis.
Need oskused ja teadmised jäävad meiega alatiseks, isegi kui sünnime taas siia maapeale, et käia uut rada. Inimestel, kel kõik elus justkui voolab ja sujub iseenesest, on järelikult meistrid – enesemeisterlikud. Nad on omandanud teadmised, kuidas olla õnnelik ja rahulolev igapäevaselt, kuidas austada ja armastada ennast ja teisi.
Olge terved! 🙂
